Urmo Keskel

🌅 An extra-early start to a special morning!

This morning, Henrik Uustalo and I had the pleasure of reading the day’s headlines live on Terevisioon.

So, what caught our attention? 🧐

Naturally, the topic of cybersecurity.
Once again, there were articles highlighting the extent of cybercriminal activity. 🚨

Cybercrime remains alarmingly active:
🔸 Over €20 million lost to fraud in Estonia this year alone
🔸 Just this Monday: 58 reports of phone and internet scams
🔸 One entrepreneur from Harju County lost €186,000

Information shared by the police and victims reflects how systematic and sophisticated today’s cyber threats are.

We also discussed:
🔹The evolving impact of AI on the labor market
🔹The accuracy of information from language models
🔹The recent Playtech espionage scandal and its effect on their stock price

Let’s stay informed and alert.
Wishing everyone a great Cybersecurity month! 🛡️

I discovered a new big plus to being an entrepreneur 💡

I can be my son’s employer 🙂

While reading the news on Terevisioon this week, I came across a story about how it’s becoming harder for young people to find their first job.

With AI and large language models helping on more tasks, experienced specialists need fewer junior than before.

Even IT internships seem tougher to get. Companies used to snap up students in their first or second year, but that’s no longer the norm.

This weekend, I had my first pro-parent moment when my son Kahrut edited a scam-call video for me 🎬

It took me 30 minutes to guide him, which saved me about two hours ⏱️

Next, I’ll teach him how to write phishing emails 😂

With my older daughter it was very clear to her where she wanted to go and what to do to get there, but my son hasn’t yet found his professional passion.

I love that I can offer him both technical and creative tasks. It’s a chance to explore and discover what might truly inspire him.

I believe starting early gives a advantage and I’m
happy that

Starting from this Monday, young people can register to become job shadows under Junioir Achievembt Estonia program.

It’s also a great opportunity to take a step toward discovering their own path.

You can also sign up to offer a job shadowing opportunity to young people.

See on nagu refrään: meie “tiiger” on väsinud 🐯

Olen sellest repliigist väsinud ja tunnen, et ei saa mitte vaitki olla.

Alustan perspektiivist.
Pole mõtet teha IT-arendusi ainult selleks, et oleks äge.
IT on vahend päris probleemide lahendamiseks ja kulude kokkuhoiuks.

Pareto printsiibi kohaselt 80% tulemustest tuleb 20% pingutusega.
Kas meil on üldse mõistlik ajada taga ülejäänud 20%? 🤔

Teine oluline aspekt on meie kogunenud taak.
IT mõttes midagi uut nullist ehitada on lihtsam kui vanu süsteeme üleval hoida või välja vahetada.
Polnud kasutajaid, polnud andmeid, polnud legacy-integratsioone, alustasime väikselt.
Seetõttu suutsimegi kunagi kiiresti liikuda.

Samuti tajusime siis tehtud muudatuste efekti toona selgemalt.

Väikesed organisatsioonid liiguvad kiiremini. Seetõttu tärkab innovatsioon startup’ides.
Kahjuks pole meie riiklik IT enam väike 🐘.

Artiklis rõhutati ka kliendile lähemale liikumist. Usun, et mõeldakse äripoole klienti.
Ja just siin näen ma meie IT (arendus)juhtimise üht probleemi.

Puudus on heast tootejuhtimisest.

Mitte backlog’i haldusest ja tarkvara tarnete juhtimisest, vaid ärilisest juhtimisest.
Mida üldse tasub ehitada?
Kuidas maksimeerida “ärilist” väärtust?
Need on tootejuhtimise võtmeküsimused.

Tõhus tootejuhtimine eeldab tihedat koostööd äripoole (tootejuht) ja arendusmeeskonna (disainerid, analüütikud, arendajad) vahel.

Avalikus sektoris on see tüüpiliselt jagatud ministeeriumite/riigiasutuste, riigi IT-majade ja alltöövõtjate vahel.
See ei tundu täna mulle efektiivne.

Ma väga nõustun, et riik peaks ehitama vähem “rätsepaülikondi” 👔.
Need on kallid.
Tuleks kasutada rohkem juba olemasolevaid tooteid/teenuseid.

Jah, see võib minna vastuollu mõnede IT-arendusettevõtete ärihuvidega, kuid eraettevõtete poolt loodud IT-toodete kasutuselevõtt toetab eksporti ja tugevdab meie majandust 📈

Heade näidetena võib tuua Smart-ID ja Mobiil-ID.
Mu kunagine pikaajaline tööandja SK ID Solutions pakub seda teenusena Eesti riigile ning riigi kulud selle loomisel ja opereerimisel on väiksemad kui vastavad lahendused ise välja töötades.
Samas SK ekspordib antud tooteid ka teistesse riikidesse.

Muidugi võib riigi äriprotsesside tõttu vaja olla teha neis toodetes mõnikord kohandusi. Kuid tihti võib olla mõistlikum muuta hoopis äriprotsessi, mitte toodet.

Mõistan, et äriprotsessid riigi puhul on kirjeldatud seadustes ja määrustes. Aga needki on meie endi tehtud ja neid saab vajadusel muuta, just nagu IT-süsteeme.

See rõhutab taas ärilise tootejuhtimise olulisust, millest juba varem kirjutasin.

Juba ehitatud toodete kasutamine on üldiselt odavam. Toite pakkuja tegeleb uuendustega ja seotud kulud jagunevad paljude klientide vahel.

See mõttemalli muutus on mu arvates võtmetähtsusega ning mul on tore lugeda, et Justiits- ja Digiministeeriumi inimesed näivad seda mõistvat.

Loodame, et see mõtteviis levib ka teistesse ministeeriumitesse ja IT-majadesse.

Jõudu “kamikazedele” Lauri Luht ‘ile ja Tõnu Grünberg’ile!